Kõik rehvid ei sobi põhjamaadesse kasutamiseks, eriti talvel!

Üks peamine eksimus lamellrehvide kontekstis on see, et kõiki ilma naastudeta talverehve peetakse automaatselt lamellrehvideks. M+S ehk “mud and snow” tähistus ei tähenda alati seda, et konkreetsed rehvid põhjamaade talveoludesse sobib. M+S võib maasturitele mõeldud rehvide puhul tähendada ka muda ja liiva, siis puudub seos talvetingimustega sootuks.

 

talverehvid

 

Seega tegelik pilt on kirjum ning talverehve on laias laastus kolmesuguseid: naastrehvid, nn Põhjamaade lamellrehvid ja nn Kesk-Euroopa lamellrehvid. Viimased kaks on mõlemad naastudeta.

 

Aegajalt on liikvel olnud ka naastutamiseks mõeldud talverehve, millel naaste sees ei ole. Neil võib küll lamellitehnoloogia lisaks naastule olla, kuid põhjamaiste lamellrehvidega need võrreldavad ei ole. Õnneks näib viimasel ajal, et trend müüa naastudeta naastrehve lamellide pähe, on vaikselt kadumas.

 

Nn Kesk-Euroopa lamellid tulevad tihti kaasa sealt Eestisse toodud kasutatud autodega. Nende rehvide segu on märksa jäigem ning sellest tulenevalt ei paku need meie kliimas esinevate teeolude korral piisavat pidamist ja on pigem võrreldavad suverehvidega. Olulisim erinevus on naturaalse kautšuki osakaal rehvisegus - mida rohkem seda on, seda elastsem on rehvisegu.

 

Soojema kliimaga piirkondades on tugevam rehvisegu õigustatud ning parem valik. Põhjamaadesse mõeldud rehvid ei oleks peamiselt valitsevate plusskraadidega ja betoonteedega Kesk-Euroopas parim valik, sest kulub sellisel teel väga kiiresti.

 

Kuid samuti ei ole nn põhjamaade lamell iga rehv, mida meilgi osta saab. Kriteerium naastudeta rehvi liigitamisel põhjamaiseks ja muuks on lamellide arv ja kuju ning rehvisegu pehmus-elastsus. Põhjamaisesse kliimasse mõeldud talverehvid kannavad E-reegli nr 117 kohast kolme mäetipu ja lumehelbega tähist.

 

Meil saab lamelli pähe osta ka nn “hiinakaid” - ehk odavrehve. Reeglina ei ole need nii pehmed ja lamelle on vähem. Selle võrra on kehvem ka nende pidamine siinsetes oludes.

 

Seega mitte iga M+S märgistusega rehv ei ole tegelikult Eesti oludesse kõlblikud. Tõenäoliselt on osa lamellrehvide kehvast kasutajakogemusest tingitud just asjaolust, et “autoga tulid kaasa” meie oludesse sobimatud rehvid või siis on kasutajad valinud ainult hinda, teemasse tõsisemalt süvenemata. Praktika näitab, et enamus lamellikriitikuid ei ole korraliku põhjamaise lamellrehviga üldse sõitnudki.

 

Ole teadlik rehviostja ning uusi lamellrehve ostes süvene põhjalikumalt nende olemusse ning küsi julgelt müüja käest rehvide omaduste kohta. Põhimõte rehve ostes on kindlasti see, et odav ja hea samasse lausesse üldiselt ei mahu.

 

Veelkord, mitte iga naastudeta talverehv ei ole Põhjamaade oludesse sobiv.

 

Märk, mis kinnitab, et tegemist on kvaliteetse talverehviga.      lamellrehvid

 

See märk, mis kinnitab, et tegemist on kvaliteetse talverehviga.

 

 

Infoallikas: delfi.ee