Kuidas talverehvidega sõites teel ellu jääda?

Kuidas talverehvidega sõites teel ellu jääda?

 

rehvid

 

Nagu ikka saabub talv ootamatult. Sõidukiomanikule on see suur väljakutse, sest autojuht peab libedal teelõigul sõidukiga teele jääma. Libedaga teele jäämine on tõline kunst ja paras ellu jäämise õppetund.

 

 

Siin mõned head soovitused, kuidas talverehvidega sõites teel ellu jääda:

 

1. Planeeri oma sõit juba varakult see tähendab, vali võimalusel suuremad sõiduteed, sest neid puhastatakse tihedalt. Soovitame planeerimiseks kasutada Googel Mapsi, Waze või Tarktee rakendusi. Samuti vaata ka ilmateadet näiteks siit: ilm.ee, liiklusolud teedel.

 

2. Kontrolli ja vaata üle auto seisukord, milleks on pidurid, klaasipuhastajad, rehvirõhud, lumelabidas, autoapteek ja helkurvestid.

 

3. Kontrolli üle rehvide mustrisügavus, sest, mida väiksem on rehvimustr sügavus, seda suurem oht on sattuda libisemsse. Üksikutel rehvidel on kulumisindikaatorid, mis näitavad , kui lähedal on rehv kulumuspiirile. Need tulevad nähtavale, kui mustrit on järgi 1,6mm. Talverehvide minimaalne lubatud mustrijääk on 3mm.

 

4. Väga oluline on ka rehvirõhk, mis peab alati vastama autotootja soovitusele. Seda on soovitav kontrollida vähemalt kord kuus ja kindlasti enne pikki retki. Ei tohi unustada ka varuratast. Rehvi rõhku kontrolli alati külmade rehvidega, sest rehvide soojenedes rõhk tõuseb. Alarõhk põhjustab rehvi kuumenemist ja selle tagajärjel võivad tekkida taastamatud sisemised vigastused. See võib isegi viia rehvi kasutusväärtuse langemiseni. 

 

Kui rehvirõhk on näiteks 80% soovitatud rõhust, väheneb rehvi eluiga umbes 20% võrra. Kui rehvirõhk on liiga kõrge, väheneb kokkupuutepind teekattega. See omakorda mõjutab sõiduki juhitavust ning pikendab oluliselt pidurdusteekonda

 

MIKS AUTO LÄHEB LIBISEMA? KUIDAS KÄITUB ESI-, TAGA- JA NELIKVEOLINE?

 

SÕIDUKIIRUS

 

rehvid

 

Sõidukile mõjuvad jõud, mida olematuks teha ei saa. Talvel on auto libisema minek normaalne nähtus. Ole selleks igal hetkel valmis.

Must jää, vesiliug, lumevallid jms. – seda nimetatakse talveks. Veelkord, kui sa pole oma oskustes kindel, ära teele roni. Siis on võimalus, et sa ei saa viga ega surma ega riku ka kellegi teise elu. Vangi ka ei panda, pole põhjust.

Juht saab määrata autole mõjuvate jõudude suuruse. Mida suuremad on sõidukile mõjuvad jõud, seda suuremad on vastu rakendatavad jõud, et auto liiguks soovitud suunas ja kiirusega.

Kiirus on ainuke, mida võid sõidu ajal otseselt mõjutada. Sõidukiirusega võid kõikides liiklusolukordades reguleerida nii enda kui ka teiste juhtide sõitmise riskitaset. Tähtis on osata  sõidukiirust kohandada vastavalt liiklus- ja ilmaoludele.

 

HAARDUMINE

 

Ilmastik mõjutab rataste haardumist. Kõige ohtlikumad on nullilähedased temperatuurid, mil õhukest jääkirmet ei ole teel näha. Haardumist takistavad ka lumelobjakas, veekirme, soolasegune vesi.

Oluline on teada, miks haardumine kadus ja kuidas see taastada. Haarde kadumist tunnetab n.ö. tagumikuga – auto läheb “ujuma”.

Asfaltteel, kus haardumine on hea, on kaotatud juhitavust raskem taastada, sest suurema kiiruse ja tugevama haarde tõttu toimub kõik väga kiiresti. Libedal kruusal või lumisel ja jäisel teel on aega rohkem.

Kurvi sirgekssõitmise põhjus on tagaveolise auto puhul kiirus, pidurdamine või rooli väljakeeramine; esiveolise auto puhul kiirus, pidurdamine, rooli väljakeeramine või kiirendus. Ära hinda oma võimeid üle, sõida jõukohase kiirusega!

Esiveoline auto kipub nii pidurdamisel kui kiirendamisel otse liikuma. Libedal teel võib haardejõu nullida rooli ülepööramisega. Autot on seejärel väga keeruline uuesti õigesse suunda pöörata! Ära rapsi! Jää rahulikuks.

Kuni külglibisemise tekkimiseni kuuletub nelikveoline auto juhile paremini ja võimaldab kurve läbida tunduvalt suuremal kiirusel kui esi-või tagaveoline.

Juhitavuse kadudes nõuab nelikveoline erinevat juhtimistehnikat. Libisemise piiril käitub nelja veorattaga sõiduk tugevasti alajuhitavana, püüdes minna kurvi väliskülje poole. Neljal rattal hakkab libisema kogu auto.

 

REHVID LIBISEVAD

rehvid

Võta jalg gaasipedaalilt ja aeglusta kiirus maha, kuni rehvid haakuvad taas teega.  Kiirenda järgmine kord rahulikumalt.

 

RATTAD BLOKKI

 

Pidurdasid liiga järsult, auto rattad jäid seisma, aga masin liugleb edasi. Võta jalg pidurilt, kuni haarduvus teega taastub ja pidurda seejärel rahulikult ent tundega.

Enamusel autodest tuleb selles olukorras appi ABS(Anti-lock braking System), aga loll jaksab selle üle mängida. Seega, sõida normaalse ja jõukohase kiirusega, pidurda tundega ja rattad ei lähe blokki.

 

KURVIST VÄLJA JA TAGASI

 

Esimene reegel – võta kurvi sisenemise eel kiirus maha.

Sobiv kiirus on selline, et sa tunned – sa saad igal juhul hakkama. Häbeneda pole vaja, elu on armas. Kui oled kurvi sisenenud liiga kiiresti, palu oma hingekese eest ja vali võimalikult ohutum (pehmem) maandumisrada. Vormista kindlustusakt ja naudi edaspidi suuremate preemiate maksmist.

Alajuhtimine tekib siis, kui esirattad kaotavad teega haakuvuse, autot pole võimalik kurvi juhtida. Kõige sagedasemad alajuhtimise põhjused on teeolude alahindamine ja kurvile lähenedes vale sõidukiirus.

Kui sõidad kurvi veidi liiga kiiresti, võta jalg gaasilt, pidurda tundega (õrnalt), pööra rooli vaikselt kurvi suunas. Iga järsem liigutus blokeerib rattad ja võimendab alajuhtimist.

Ülejuhtimine tekib siis, kui auto tagarattad kaotavad teega haakuvuse. Auto tagaots hakkab küljelt küljele libisema. Kõige sagedamini esineb ülejuhtimist tagaveoliste ja nelikveoliste puhul tagarataste libisemise tõttu.

Ülejuhtimise korral tõsta jalg gaasipedaalilt, ära pidurda, pööra õrnalt rooli esialgses sõidusuunas.Väldi järsku rooli pööramist (lappamist) – järgnevad tõenäoliselt piruetid libisemisele vastassuunas.

Vastulibisemine esineb, kui oled ülejuhtimisest  liiga hoogsalt püüdnud välja tulla ja auto tagarattad libisevad vastassuunas, auto tagaosa liikumine meenutab kalasaba viibutamist.

Vastulibisemise puhul tagaveolisel autol kontrolli taastamiseks võta jalg gaasipedaalilt ja pööra rooli õrnalt, aga kindlameelselt tee kesktelje suunas.

Esiveoga autol võta vastulibisemise vältimiseks jalg pidurilt ja anna tundlikult gaasi, samal ajal rooliga rattaid vaikselt tee kesktelje suunas rihtides.

 

KÜLGLIBISEMINE

 

Vajuta sidur alla ja keera rooli libisemise suunas. Automaatkastiga autol vabasta gaasipedaal ja keera rooli libisemise suunas. Mida kiiremini sellega hakkama saad, seda väiksemaks kujuneb libisemine.

Koos libisemise vähenemisega on vaja hakata rooli juba tagasi keerama (sidur on all või gaas lahti). Kui sa seda ei tee, libiseb auto tagaosa teisele poole. Kui libisemine lõpeb ja rool on otse, siis võib uuesti gaasi lisada.

Kõige kindlam viis libisemise vältimiseks on minna kurvi  aeglasemalt, kui arvad seda suutvat teha − 100 km/h asemel 80 km/h. 50 meetri pikkust kurvi läbides kaotame ainult 0,4 sekundit.

 

TAKISTUS TEEL EHK PÕDRA PÕIGE

 

rehvid

 

Pidur tuleb täie jõuga põhja lüüa – nii, et oleksid blokeeritud nii esi- kui ka tagarattad – ja otsustada, millal oleks õige aeg pidurdamine lõpetada ja juhtida auto takistusest mööda.

Käsikastiga auto sidur tuleb koos piduriga alla vajutada, et mootorit mitte välja suretada. Sidurit tuleb all hoida vähemalt seni, kuni pidur lahti lastakse, et mootor ei hakkaks pidurdama.

See manööver on eluohtlik, kui sa ei tea, millal pidurdamine lõpetada ja auto takistusest vaikselt mööda juhtida. Põdrapõike olukorra vältimisel on rusikareegel: sõida aeglasemalt, püsi fookuses, hoia vaateväli avatud.

 

Infoallikas: accelerista.com