Spetsialistid annavad nõu konditsioneeride täitmise ja hoolduse kohta!

Miks mu auto külma ei puhu?

 

autokliima täitmine

 

Spetsialistid räägivad, et kliimaseadme tõrgeteta töö tagab korrapärane hooldus ning et harvad pole juhtumid, kui remonti vajavad ka üsna uute autode konditsioneerisüsteemid.

 

Autokliima ettevõtte juhatuse liige Jonas Kakliausks räägib, et kliimaseadmetega seotud vigade skaala on lai, kuid üldiselt võib need jagada kolmeks. „Kas on külmaainet puudu – tihti leketest tulenevalt –, kas on katki kompressor või on süüdi elektroonika.”

Kõige odavam on tavaliselt tema sõnul elektriosa remont. Kui on vigane mõni andur või pistik, saab süsteemi tihtipeale tööle vaid mõnekümne euroga. Kompressorid kuluvad aga ajapikku ning maksavad umbes 250 eurost 500 euroni. Lekete likvideerimise hind sõltub sellest, kust lekib ja kui palju detaile on vaja välja vahetada.

Rehvitakso.ee kliimaseadmete spetsialist Marti Roondi (Kutsetunnistus – autotehnik  “Mootorsõidukite kliimaseadmete käitlemine”) ja (Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja pädevuskoolitus tunnistus nr.8-3/8589) märgib, et nende praktikas on kõige tavalisem viga külmaaine vale kogus. „See kaob ajapikku ise, normaalseks kaoks loetakse kuni 10% aastas. Vanematel autodel kipuvad torud ja kondensatsiooniradiaatorid lekkima,” tähendab Roondi.

Kvaliteetsed radiaatorid maksavad umbes 100–150 eurot, torude vahetus koos süsteemi täitmisega võib aga osutuda kallimakski, eriti kui tegemist on näiteks mahtuniversaalide või väikebussidega, mille tagaossa jooksevad pikad pikad torud.

Lekkeid tuvastatakse koos külmaainega süsteemi lisatud värvainete abil, mis katkise koha hiljem välja annavad. Kakliausksi sõnul näeb enamiku leketest tegelikult ära ka kohe pärast süsteemi täitmist, kuid tavaliselt öeldakse, et tuleb kolm kuni viis päeva oodata – siis on kindel, et tuvastada õnnestub ka väiksemad lekked.

 

Probleemid ka uute autodega

 

Spetsialistide sõnul on uuemad autod lekete suhtes palju tundlikumad kui vanemad. Roondi sõnul töötab vanematel autodel enamik konditsioneere veel ka siis, kui pool külmaainest on juba välja lekkinud, kuid uuemad võivad teinekord juba 50 grammi puudumisel pumba välja lülitada. Uuemad autod on kapriissemad ka seetõttu, et neil on külmaaine kogus väiksem, üldjuhul 450 kuni 600 grammi – seega saab määravaks juba väike kadu.

Üle 15 aasta vanustes autodes on külmaainet tavaliselt 700 kuni 1000 grammi. „Külmaaine kogus on igal mudelil erinev, aga see peab täpselt paigas olema, sest kui ainet on kas või natuke üle normi, lülitub pump palavamate ilmadega automaatselt välja. Natuke alla normi jääv kogus põhjustab aga tihti häirivaid hääli,” räägib Roondi.

Kui enamikul autodest piisabki süsteemi täitmisest, mis sõltuvalt kohast maksab umbes 30–50 eurot, siis teistmoodi on asi nii uuemate kui ka vanemate, kuni 1990. aastate keskpaigani toodetud autode puhul. Vanemates autodes kasutati keskkonnale ohtlikku ja seepärast praeguseks keelatud külmaainet R12. 1990. aastatel mindi üle külmaainele R134a ning seda paraku vanematesse autodesse lisada ei tohi, sest see rikub tihendid ja muud detailid. Selleks et vana auto konditsioneer/kliimaseade taas tööle saada, tuleb see uue R134a jaoks ümber ehitada ning see tähendab uue kompressori, voolikute ja tihendite paigaldamist. Kulu võib ulatuda 1000 euro kanti ning spetsialistide kogemusel ei raatsita seda tööd enamasti ette võtta.

2013.–2014. aastast alates mindi aga üle veelgi keskkonnasõbralikumale külmaainele R1234, mille suur miinus on väga kõrge hind. Selle puhul tuleb kliimasüsteemi täitmisel arvestada pigem 200–250 euroga. „Uuematel autodel me kunagi süsteemi niisama ei täidagi, vaid teeme enne alati diagnostika,” räägib Kakliausks. „Kui 30 eurot mõne lekke kaudu õhku haihtub, pole kahju suur, kuid 200 eurot ei taha ju keegi niisama kaotada!”

Paraku ei piisa spetsialistide sõnul tihti sellestki summast, sest remonti vajavad üllatavalt sageli ka vaid mõne aasta vanuste autode kliimasüsteemid. Päris tavalised olevat kondensatsiooniradiaatorite lekked, mis võivad üles öelda vaid pisut pärast garantii lõppemist, kuid kliimaseadmetele ei kehti reeglina sama pikk garantii kui ülejäänud autole!

 

Hooldus on oluline

 

autokliima hooldus

 

Kliimaseadme pika eluea huvides on kõige olulisem seda aeg-ajalt kasutada: siis määrib õli süsteemi seestpoolt, tihendid püsivad elastsena ning kompressor ei jää kinni. Kui kliimaseadet pole pikka aega tööle pandud ning see enam külma ei puhu, õnnestub see Kakliausksi sõnul täitmise ja hooldusega toimima saada umbes pooltel juhtudest. Kinni jäänud kompressoritest saab tema kogemusel remontides tööle samuti umbes pooled, vastasel juhul tuleb osta uus.

Hooldada soovitavad asjatundjad kliimaseadet iga paari aasta tagant. Selle käigus kontrollitakse külmaaine kogust ja lisatakse seda vajadusel, samuti veendutakse, et süsteemis on piisavalt õli, ja eemaldatakse niiskus. „Hooldada tasub kliimaseadet ka seetõttu, et halvemal juhul võib selle rike tähendada muu auto lõhkumist. Näiteks kui kompressor kinni kiilub, võib puruneda selle rihm, mis enamasti käitab ka generaatorit. Tulemusena jääb auto tee peale,” hoiatab Kakliausks. „Samuti võib katkine kompressor kogu süsteemi mustust täis visata ning selle puhtaks- ja kordasaamine tähendab taas suurt kulu.”

 

Info: "Autoleht" august 2017