Millal valmistati esimesed rehvid? Millal hakkavad rehvid vananema? Miks on vaja talverehve?

                Rehvid | talverehvid | rehvimuster | rehvide vananemine

 

rehvid

 

Auto juhtimine talvistel teedel nõuab rehvidelt head ja pidevad haardumist kitsastel ja lumistel teedel. Talverehvide tootmine sai alguse Soomest, kus Suomen Kumitehdas Oy 1934. aastal valmistas maailma esimesed talverehvid, mis olid mõeldud bussidele ja veoautodele. Sõiduautodele hakati tootma talverehve alates 1936. aastast. Uus innovaatiline lahendus suurendas liiklusohutust talvistel libedatel teedel. Pärast teist maailmasõda muutus rehvide areng oluliselt kiiremaks.

 

Talverehvide areng tegi olulise muutuse aastal 1961, kui võeti kasutusele naastud. (Nokian Tyres.) Peale Nokian`i tutvustasid oma esimesi talverehve ka teised tootjad, nagu näiteks Goodyear, kes tutvustas oma esimest talverehvi 1952. aastal ning nende esimest naastrehvi mudelit tutvustati 1965. aastal. Michelin esitles 1972. aastal oma patenteeritud talverehvi, mis sisaldas oma uusimat tehnoloogiat rehvi konstruktsiooni osas, mis sisaldas muutuva laiusega süvendeid turvises, aidates parandad haaret lumel ja jääl.

 

Esimesed lamellrehvid toodeti 1970. ndatel aastatel, kus võeti kasutusele uuemad kummisegud, ning rehvid muutusid vaiksemaks.

 

Tänapäeva talverehvid on arendatud erinevate turgude jaoks, nagu Põhja-Ameerika, Põhja- ja Kesk-Euroopa, kus rehvidel on erinevad omadused. Rehvitööstus on aidanud parandada sõidukite juhitavust teel ja samuti rehvide haardumist teekattega. Need on väärtused, mida juhid hindavad kõrgelt. Viimasel ajal on tõusnud juhtide keskkonna teadlikkus ja peetakse oluliseks ka rehvide tootmiseks kasutatud materjale ja milline on rehvide veeretakistus ning rehvide müratase.

 

Eesti keskmine õhutemperatuur on alla +7 ºc seitsmel kuul aastas ja vaid viiel kuul on temperatuurid kõrgemad. Seega liiguvad autojuhid enamuse ajast talitingimustes ja talverehvide kasutamine on liiklusohutuse seisukohast vajalik. Tagamaks autojuhtide toimetuleku rasketes tee- ja ilmastikutingimustes tuleb pöörata suurt tähelepanu talverehvide seisukorrale. 

 

Ilm mõjutab palju liikluse ladusust, ta muudab suuresti liiklusolusid, eeskätt teekatte seisundit, ja nähtavust. Talvel pideva lumekatte ja külma korral on enamik juhte libedusega kohanenud, olukord halveneb märgatavalt varakevadel ja hilissügisel, kui temperatuur kõigub.

 

Kuna Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima, on Eestis aasta-aegade erinevus vahel üsna suur. Eesti-siseste temperatuurierinevuste peamiseks kujundajaks on Läänemeri. Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti. Keskmiselt on Eestis lumi maas 60–135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel. Eesti keskmine õhutemperatuur on alla +7 ºc seitsmel kuul aastas ja vaid viiel kuul on temperatuurid kõrgemad. Seega liiguvad autojuhid enamuse ajast talvistel teedel ja talverehvide kasutamine on vajalik. Samuti on vajalik pöörata suurt tähelepanu talverehvide seisukorrale.

 

Kuid millist rehvi valida, mis tagaks juhile parima võimaliku kontrolli sõiduki üle talvistes tingimustes? Enne valiku tegemist peaks juht endalt küsima, millistel teedel ta kõige rohkem liigub. Kui palju tal on juhikogemusi ja kui palju ta üldse talvel autot juhib. Juht peaks teadma, milline on tema auto turvavarustus: (veojõukontroll, stabiilsuskontroll, ABS pidurid).

 

Talverehvide kasutusele võtul tuleb arvestada, millised on ilmastikutingimused. Põhiliselt tuleb jälgida, milline on ööpäevane keskmine temperatuur, kui see on langenud alla +7 ºc tuleks sõidukile paigaldada talverehvid. Talverehvid on projekteeritud parema haardumise saavutamiseks madalamatel temperatuuridel võrreldes suverehvidega ja turvisemuster on disainitud parema haardejõu tagamisele talvistel tingimustel. Üldiselt rehvitootjad soovitavad kasutada talverehve, kui õhu temperatuur on langenud alla +7 kraadi.

 

Madalamatel temperatuuridel suudavad talverehvid tagada lühema pidurdusteekonna ja parema haardumise teekattega just tänu oma kummisegu elastsusele. Seevastu suverehvid ja aastaringsed rehvid ei taga parimat sooritusvõimekust talvistes teetingimustes.

 

Naastrehvid

 

Naastrehvi eelised tulevad kõige paremini välja jäisel teel ja kinnisõidetud lumel, sest naastrehvid tagavad kindlama juhitavuse ja pidamise kui lamellrehvid. Kui sõidetakse palju kõrval- ja külavaheteedel, soovitatakse soetada naastrehvid, sest maakohtades ja muutlikes ilmastikuoludes on need kindlasti turvalisemad. Naastrehvi peaksid kindlasti kasutama vähese sõidukogemusega ja harva sõitvad autojuhid, sest äkilistes libedates ohuolukordades on naastrehviga auto üle kontrolli saavutamise võimalus suurem. Seda vaatamata tõsiasjale, et naastrehvid tekitavad lamellrehvidest enam müra ja kulutavad teekatet.

 

Naastrehvide positiivsed ja negatiivsed omadused, millega peaks juht arvestama 


 
Positiivne
 
• Lühem pidurdusmaa jääl ja kinnisõidetud lumel • Parem kiirendus siledal jääl • Külgpidamise kadumine ei toimu nii järsult kui lamellrehviga • Suunakindlus kareda jääga teel  • Pikk eluiga ning uuena ostetud rehv kestab mitu hooaega • Muutlike ilmastikuolude korral võimaldab lamellrehvist kiiremat sõitu
 
Negatiivne
 
• Kesk-Euroopas ei ole lubatud kasutada • Nõuab eelnevat hoolikalt sissesõitmist • Suur müra • Halb kiirendus ja pikem pidurdusmaa lahtisel lumel • Kehv juhitavus lumel • Pikem pidurdusmaa märjal asfaldil • Lühem kasutusperiood • Kulutab rohkem teepinda 
 

Lamellrehvid

 

Lamellrehvid on vaiksed ega kahjusta teekatet. Oma olemuselt on lamellrehvid M+S rehvid, millega võid sõita ka aasta läbi. Samas halvendab suvine kuum asfalt lamellrehvidega juhitavust ja rehvid kuluvad kiiremini läbi. Selle tõttu ei soovitata sõita aastaringselt lamellrehvidega. Kui sõidetakse peamiselt hästi hooldatud maanteedel ja linnatänavatel, võid julgelt lamellrehve eelistada. Kehvemate teeolude korral aga on kindlasti paremad naastrehvid. Kuna naastrehvid on paljudes riikides keelatud, soovitatakse lamellrehve ka neile, kes peavad palju reisima.


Lamellrehvide positiivsed ja negatiivsed omadused, millega peaks juht arvestama 


 
Positiivne
 
• Vaikne • Hea kiirendus ja lühem pidurdusmaa lahtisel lumel • Parem juhitavus lumel • Suunakindlus kareda jääga teel • Hea pidurdus märjal asfaldil • Pikem kasutusperiood • Ei kuluta teepinda samavõrra kui naastrehv • Keskkonnasäästlik 
 
Negatiivne
 
• Pikem pidurdusmaa jääl ja siledal kinnisõidetud lumel • Kehv kiirendus siledal jääl • Nõuab sõidustiili muutmist ja ettevaatlikumat käitumist rooliga

 

Aastaringsed rehvid

 

Aastaringsed rehvid on mõeldud eelkõige Euroopa sellistele regioonidele, kus aastaringne kliima on soojem ja puuduvad rasked talvised teeolud. Aastaringsed rehvid on justnagu kompromiss suverehvide ja talverehvide vahel, mis pakub mugavust juhile kes sõidab talvel harva ja kes ei soovi aastas kaks korda rehve vahetada. Erinevates tee- ja ilmastikuoludes on suverehvide ja talverehvide jõudlused erinevad ja seetõttu ei saa aastaringne rehv pakkuda samasuguseid häid tulemusi, kui spetsiaalseks hooajaks toodetud rehvid. Aastaringse rehvi peamine eelis on vältida kulu ja vaeva vahetada rehve kaks korda aastas. Piirkondades, kus talved on karmid ning esineb lumi ja jää on korralike talverehvide kasutamine vajalik.
 

Aastaringsete rehvide positiivsed ja negatiivsed omadused, millega peaks juht arvestama


 
Positiivne
 
• Vaikne • Kasutusmugavus • Hea juhitavus kurvides • Hea vee väljajuhtimine • Hea pidurdus märjal asfaldil
 
Negatiivne
 
• Pikem pidurdusmaa jääl ja siledal kinnisõidetud lumel • Kehvem pidamine madalatel temperatuuridel. • Nõuab sõidustiili muutmist ja ettevaatlikumat käitumist rooliga

 

Turvisemuster

 

Talverehvide oluliseks osaks on turvisemuster, mille eesmärk on eelkõige kindlustada lumetingimustes tavalisest rehvist paremad sõiduomadused sõiduki liikumahakkamisel, liikumise säilitamisel või peatamisel. Turvisemuster on tugev pressitud profiil, mis ümbritseb rehvi karkassi. Turvise koostisosad aitavad suurendada vastupidavust kulumisele, veojõule ja keskkonna mõjudele. Korralik turvisemuster tagab rehvi toimetuleku talviste teetingimustega. Kulunud rehvidel halveneb haardumine märja teekattega ja suureneb vesiliu oht.


Turvisemuster koosneb erinevatest osadest, nagu sooned, mis aitavad kõik aitavad tagada parema teelpüsivuse, ja parema haardumise ning tõrjuvad välja vett mustriplokkide vahelt. Turvisemustri kuuluvad plokid aitavad lund paremini läbistada ja tagavad parema haardumise lumisel teel. Plokkidesse on tehtud lainelised sisselõiked moodustades laastud, mis muudavad rehvi eriti pehmeks ja painduvaks, tagades sellega olulise haardumise jääga. Spetsiaalne kummisegu tagab rehvi paremad omadused ka madalamatel temperatuuridel.

 

Rehvi kontaktpind teega, mis on niigi vaid käelaba suurune, sõltub mustri sügavusest. Keskmine sõiduauto puutub rehvide kaudu vastu maad vaid 40 cm² ulatuses. Seetõttu on õige rehvi valik, rõhk ja paigaldamine turvalisuse tagamiseks väga oluline. Eriti kriitilise tähtsusega on see just talvehooajal, kui teeolud on kehvemad.  Kui panna oma sõidukile alla rehvid, mille jääksügavus ei vasta isegi seaduses nõutud miinimummäärale, muutub ka kõige uuem sõiduk kõige oskuslikuma juhi kätes vägagi ohtlikuks. 


Rehvi muster soodustab vee ära juhtimist äärte suunas ning seeläbi suurendab rehvi kiiruseomadusi ilma, et vesiliug tekiks. Kaasaegse suure jõudlusega rehvi paigaldamisel peab jälgima edaspidist sõidusuunda, et saavutada maksimaalne vee äravool. Mustri disain on muutunud järjest kõrgetasemeliseks, et tagada maksimaalne ohutus madalaima müratasemega. 


Sõites märjal teekattel on sõidukitele kõige suuremaks ohuks vesiliug. Vesiliug tekib siis, kui sõiduki liikumiskiirus kasvab nii suureks, et vee hüdrodünaamiline surve rehvi ja teepinna vahel kasvab võrdeks rehvi siserõhuga. Kui sõiduk on saavutanud sellise olukorra, siis ei toetu rehv enam teekattele vaid veekihile ja sõidukijuht kaotab kontrolli sõiduki üle.


Rehvi turvisemustri kulumisel on oluline roll sõiduki juhitavuse tagamisega märjal teekattel. Rehv, mille mustri sügavus on 8 mm, suudab rohkem vett välja tõrjuda kui rehv, mille mustri sügavus on 1,5 mm.  Auto ohutuks peatamiseks, manööverdamiseks on vajalik hea kontakt rehvi ja teekatte vahel, vastasel juhul tekib vesiliu oht. Sõites märjal teel veenduge, et kasutate rehve, mille turvisemuster pakub parimat haardumist, vastasel juhul hoiduge sõitmast suurima lubatud kiirusega.

 

Rehvide vananemine

 

Liiklusõnnetuste tekkepõhjuseks võib olla ka vananenud rehvide purunemine sõidu ajal. Autojuhid ei ole olnud teadlikud rehvide vananemisest tekkivatest ohtudest. Rehvi vananedes rehvi sisemised koostisosad kuivavad ära ja nad ei suuda enam koos püsida. Oksüdatsioon ja kuumus kiirendavad rehvi vananemist. Oluline rehvi vananemine toimub vähe kasutatavate sõidukite, nagu haagissuvilad või vanasõidukite rehvide osas, kui tavapärases liikluses kasutavate rehvide puhul. Rehvi kasutamine tavapärases teeliikluses on vajalik selleks, et aktiveerida kummisegus olevaid vananemisvastaseid ühendeid. Rehvi vananemisest tingituna võib turvisemuster rehvist eralduda ja põhjustada rehvi purunemise. 


Kahjuks ei saa keegi kindlalt öelda kaua rehv võiks kesta, sest rehvi kasutuiga mõjutavad mitmed tegurid. Liialt koormatud rehvid kuuma kõrvetava päikese käes, ning rehvid mida ei kasutata igapäevaselt on kõige raskemates tingimustes ja need tingimused lühendavad rehvi eluiga. Seevastu normaalselt koormatud rehvid, mis on pargitud garaaži või mida kasutatakse mõõdukamas kliimas on rehvidel pikem eluiga.

 

Aegumisprotsessi takistamiseks lisatakse kummisegule aineid, mis takistavad rehvide kvaliteedi halvenemist hapniku ja osooni mõjul. See tagab rehvide töökindluse ka pärast mitmeaastast laos seismist ning aitab neil säilida tasemel, mis vastab uute rehvide spetsifikatisioonile. Seejuures tuleb aga jälgida rehvidega läbitud kilomeetrite arvu. Kui see on keskmiselt 44 000 km aastas, siis ei tohiks suverehve kauem kui 3,5 aastat ja talverehve kõige kauem 7 aastat kasutada (eeldusel, et nendega sõidetakse ainult talvel). 


British Rubber Manufacturers Association soovitab, et uued varem kasutamata rehvid tuleks välja vahetada iga kuue aasta tagant ja kasutatud rehvid tuleks välja vahetada iga kümne aasta tagant alates tootmiskuupäevast. Tavaliselt hinnatakse rehvi tema turvisemustri seisukorra järgi ja ei pöörata tähelepanu rehvi vanusele. Esialgu rehv ei näita välja märke vananemisest, kuna protsess toimub rehvi sisemistes struktuurides. Miks inimesed ei ole teadlikud rehvi vananemisest tekkivatest ohtudest? Vastuse seisneb selles, et antud teemast on räägitud suhteliselt vähe. Vähesel määral leiab infot ja soovitusi rehvide kasutusea kohta sõidukite kasutusjuhendist. Tavaliselt on sõidukite kasutusjuhendid umbes sajaleheküljelised ja peenikeses kirjas, kus mõnerealine info rehvide kasutuse kohta jääb märkamatuks.


Soetades kasutatud rehvid võib märgata turvisemustri kulumist, kuid raske on hinnata rehvi tegelikku seisukorda. Rehv võib olla kahjustatud mitmel erineval moel. Eriti tähtsaks osaks on rehvi sisemine rant, mis tagab õhutiheda ühenduse veljega. Nagu varem öeldud võib rehvil esineda sisemisi vigastusi, mida ei ole näha visuaalselt. Kasutatud rehvide suurim oht on nende puudulik ajalugu. Samuti ei ole teada tegelikud põhjused, miks kasutatud rehv on eemaldatud teeliiklusest. 


Rehvide vananemise visuaalsed tunnused: 

 

• praod rehvi külgedel

• turvisemustri moondumine, praguliseks muutumine

• rehvikonstruktsiooni deformatsioon

• vibratsioonid sõites, rehvi siseehitus on vigane

 

Kõik rehvid, milledel esinevad eelpool nimetatud välised tunnused tuleb teeliiklusest kõrvaldada.
 
Ford Motor Company tellimusel ja USA National Highway Traffic Safety Administrationi poolt viidi läbi mahukas uuring. Antud uuringus tuli välja, et rehvi vananemine sõltub välistemperatuurist. Mida kõrgem on keskmine õhutemperatuur, seda kiirem on ka rehvi vananemisprotsess oksüdeerimise tagajärjel. USA-s Phoenixis, kus aasta keskmine temperatuur on kakskümmend kraadi Celsiuse järgi, vananevad rehvid kaks ja pool korda kiiremini, kui USA-s Detroitis, kus aasta keskmine temperatuur on kümme kraadi Celsiuse järgi.

 

Rehvi vananemise kiirus sõltub temperatuuride kõikumisest. Mida suurem on temperatuuride vahemik, seda kiiremini toimub rehvimaterjalide vananemise protsess.

 

Temperatuuri kõikumisi mõjutavad järgmised tegurid:
 

  • igal teekattel on erinevad omadused, mis mõjutavad veeretakistust ja seeläbi ka  rehvi temperatuuri sõiduajal
  • kasutaja sõidu- ja parkimisharjumused:  juhi sõidustiil, näiteks kas on tegu agressiivse juhiga, kes teeb äkilisi manöövreid;  parkimisel oleneb, kas pargitakse varju või päikese kätte või kas hoitakse sõidukit  õues või garaažis, on garaaž soojendatud või välisõhu temperatuuril
  • rehvirõhk sõidukil, kas on korrektne või puudulik
  • veetava koorma paigutus ja suurus
  • läbitavate vahemaade distants.

 
Kõik eelpool nimetatud tegurid mõjutavad rehvile mõjuvat temperatuuride vahemikke. Kogutud andmete analüüs näitab, et varurehv vananeb umbes seitsmekümne protsendi kiirusega võrreldes keskmise rehviga, millega on sõidetud 24 000 km aastas. Tulemus on 15 – 20% kõrgem, võrreldes rehvidega, mis on kaks korda väiksema läbisõiduga (12 000 km aastas).

 

Ajakirjas Tehnika Maailm märgivad soomlased, et aeg on talverehvidele suurem vaenlane kui kulumine. Jää ja lumi kulutavadki vähem kui asfalt. Naastud kuluvad muidugi nüriks, aga põhimõtteliselt peaks rehvikomplekt vastu ka 200 000 km. Ainult need kilomeetrid peaksid kogunema ühe ehk kahe talvega, hiljem ei saa rehve enam turvalisteks pidada. Tundub ehk raiskamisena visata minema rehvid, millest 80% veel alles. Mõistlik lahendus on siis rehvid suvel lõpuni sõita. Ega kulunud talverehv muidugi pole uue suverehvi tasemel, eriti just vihmase ilmaga, aga aja jooksul talverehvi suveomadused vaid paranevad: pind muutub jäigemaks ja rehv reageerib roolile kiiremini.

 

 

 

 

Allikas: Margo Päärmann, TALVEREHVIDE KASUTAMINE SÕIDUAUTODEL PÄRNU LINNA NÄITEL Diplomitöö