Kuidas aru saada, et rattad vajavad tasakaalustamist?

Kuidas aru saada, et rattad vajavad tasakaalustamist?

 

rehvid

 

Olete märganud oma auto velgede siseküljel kummalisi metallist ruudukesi?

Need on ratta e. velje tasakaaluraskused , mis on sõidumugavuse, auto tervise ja ohutuse seisukohalt väga olulised.

Kiire sõidu ajal võib tasakaalustamata ratas kahjustada auto stabiilsust ning muuta autosõidu ohtlikuks ja ebamugavaks. Samuti kulub tasakaalustamata ratta rehvimuster ebaühtlaselt.

 

Kuidas aru saada, et rattad vajavad tasakaalustamist?

Peamiseks sümptomiks on vibratsioon. Tavaliselt kiirustel alates 50-60 km/h ja rohkem hakkab rool tuntavalt vibreerima ja seal on esimeseks kahtlusaluseks justnimelt tasakaalust väljas rattad. Kõigepealt vaadake, et velje siseküljel ei oleks suurtes kogustes kinnikuivanud muda või jääd. Kui selle eemaldate ja vibratsioon on alles, tuleb pöörduda viivitamatult rehvitökotta.

 

Ratta tasakaalustamine maksab tavaliselt rehvitöökojas 3 - 10 eur / ratas, siia võib lisanduda lisatööd või materjalid, mida tuleks siis juba töökojast eelnevalt küsida!

 

Kõik rehvitöökojad kasutavad nn. veljele liimitavad ja löödavad tasakaaluraskuseid, mis on kujutatud alloleval fotodel :

 

löödavad raskused

 

 

 

 

 

 

 

rehvitarvikud

 

Tasakaalustamine


Tasakaalu tehniline definitsioon on massi ühtlane jaotus pöörlemistelje suhtes ning raskuskese asub samas kohas kui pöörlemiskese. Rehv on tasakaalustatud, kui veljele ja auto alla paigaldatud rehvi mass jaotub ühtlaselt pöörlemistelje (pöörlemiskeskme) suhtes. Rataste tasakaalustamisest oleneb suurel määral see, kas autosõit annab positiivse või negatiivse kogemuse. Võimsa auto juht on tundlikum rataste tasakaalutuse suhtes, kuid ükski juht ei rõõmusta segava vibratsiooni üle.

 

Tasakaalustamata ratta korral


Väheneb sõidu mugavus ja kvaliteet.
Lüheneb rehvide, laagrite, amortisaatorite ja muude vedrustuse osade kasutusaeg. Vibratsioon on tasakaalutuse kõige märgatavam nähe.
Vibratsioon hakkab tavaliselt ilmnema vahemikus 50 kuni 60 km/h ja suureneb kiiruse suurenedes.



Tasakaalutuse põhjused


Rehvide tasakaalutusel on kaks põhjust: rasked või kerged piirkonnad rehvil ning radiaalne või külgsuunaline viskumine. Tasakaalutust võib põhjustada ka, velje vibratsioon, mis on tingitud näiteks ebaühtlasest paksusest või keevisõmblusest.
Rummu ja silla tasakaalustamatus.


Rasketest ja kergetest kohtadest tingitud tasakaalutus


Kerged ja rasked kohad põhjustavad kahte tüüpi tasakaalutust: staatiline ja dünaamiline.

 


Staatiline tasakaalutus

 

Tekib siis, kui rehvis on rasked või kergete kohad, mille tõttu rehv ei veere ühtlaselt ning ratas hakkab üles-alla võnkuma. Tasakaal saavutatakse mulltasakaalustaja abil, kuid see ei kaota dünaamilist tasakaalutust.

 


Dünaamiline tasakaalutus

 

Ratta küljed on ratta pikisuunalise kesktelje suhtes erineva raskusega. Ratas viskub külgsuunas. Tasakaal saavutatakse pöörleva tasakaalustaja abil, mis võimaldab ratta tasakaalustada nii staatiliselt kui dünaamiliselt.



Radiaalsest või külgsuunalisest viskumisest tingitud tasakaalutus


See on tingitud randi halvast kinnitusest veljele või osade paigutusest. Rantide ebaõige kinnitus on tavaliselt tingitud valest paigaldusest või ebakvaliteetsest veljest. 

 


Radiaalne viskumine

 

Radiaalse viskumise korral tekib vibratsioon, kuna ratas liigub pöörlemise ajal üles-alla.  Tasakaalustamiseks pööratakse kahest kohast kinnitatud ratast rummul või rehvi pööratakse 180° võrra rattal. Kui viskumine on endiselt lubatust suurem, kontrollige rataste viskumist ja märkige ära madalaim punkt. Pöörake ratast ja seadke ratta viskumise kõrgeim punkt kohakuti velje madalaima punktiga. Kui ratta viskumine on endiselt liiga suur ja velg vastab spetsifikatsioonile, siis vahetage rehv välja.

 


Külgsuunaline viskumine

 

Ratta küljelt-küljele vänderdamine. Seda esineb vähem kui radiaalset viskumist. Auto tundlikkus radiaalsest viskumisest tingitud vibratsiooni suhtes on neli kuni kaheksa korda suurem kui vänderdamise suhtes. Külgsuunalise viskumise tasakaalustamine saavutatakse mõõtekella abil nii rehvi kui velge mõõtes.