Rehvid - millest on need tehtud?

Millest on rehvid tehtud?

 

Valides uusi rehve, võib tekkida tunne nagu oleks sattunud võõrasse riiki, kus räägitakse võõrkeelt. Kuidas orienteeruda tehnilistes tutvustustes nagu "optimeeritud varieeruvad mustriblokid" või "suunatud pealispinna muster", kui nende tähenduste kohta pole halli aimugi? Rehvitakso on siin, et aidata leida sinu sõidukile parimad rehvid. Mitte ainult suutlikkuse poolest, vaid ka turvalisust silmas pidades. 

 

 

 

Rehvi paksendused

Alustame seestpoolt. Rehvipaksendused hoiavad rehve velje küljes, täpsemalt ratta välimisel serval. Ratta metallosade valmistamisel on kasutatud vaske, messingit või pronksiga kaetud terast, mis vajutab rehvi paksendatud sisekülge. Kummi paksendused hoiavad ära rehvi libisemise sõidu ajal oma kohalt. 

 

 

Rehvi kummist täiteaine

Täiteaine on kummist osis rehvi paksenduste sees. Täiteaine annab rehvi külje allosale stabiilsuse. Täiteaine tiheduse ja jäikusega mängides saab määratleda konkreetse rehvimudeli suuna ja soorituse. 

 

 

Rehvi karkass

Karkass annab rehvile tugevuse ja on vahelüliks maapinnalt tulevate ebatasasuste ja velje vahel. Karkassi koostiseks on kummiga kaetud kanganiidistik, mida tehakse polüestrist, kunstsiidist või nailonist. Polüester on neist kõige populaarsem. 

 

 

Rehvi sisemine vooder

Sisemine vooder (joonisel keskel) on kummist osis, mis on ühendatud karkassi sisemisele küljele. Selle ülesanne on hoida rehvi rõhu all. Sisemine vooder toimib nagu sisemine õhukumm. Tänapäevastel autodel enam eraldi õhukummi pole. Rehvi paksendused, täiteaine ja sisemine vöö on komponendid, mis hoiavad õhku rehvi seinte vahel. 

 

 

Rehvi vöökihid

Vöökihtideks nimetatakse kahte või enamat tugevat kihti, mis asuvad kohe rehvi pealispinna all. Nende peamine funktsioon on teha rehvide pealmine osa tugevaks ja stabiilseks. Nendest sõltub suuresti rehvi kestvus, võimekus lööke vastu võtta ja veojõud. Kõige levinum materjal vöökihtide koostises on teras.

 

 

Rehvi seinad

Rehvi küljed on ala paksendusest kuni pealispinnani. Rehvi sein moodustab kaitsva kihi, kattes vöökihte. Informatsioon rehvi kohta on prinditud just rehvi külgedele. Sealt leiab info rehvi suuruse, kandevõime, suuna jm kohta. Küljed on tehtud kummist, mille koostises on arvestatud, et see oleks vastupidav võimalikele teravatele servadele, rebenemisele ja ilmastikukahjudele. 

 

 

Rehvi pealispind

Pealispind on see osa rehvist, mis on kontaktis teekattega. Pealiskihi disainis ja koostises tuleb arvestada kulumise, veojõu, juhitavuse, kütusekulu, vastupanujõu ja teiste rehvispetsiifiliste teguritega. Pealispinna disain rehvidel erineb suuresti. Näiteks lamellrehvide puhul on oluline nende võimekus nii lumisel kui ka kuival teel. Nende mustris on arvestatud laiemate kanalitega, mille kaudu vett rehvi pealispinnalt kõrvale juhtida, kirjutab Firestone

 

Millised ka tingimused poleks, kõige olulisem on hea haakuvus, mis algab alati just rehvidest. Rohkem informatsiooni rehvide kohta leiad Rehvitakso kodulehelt. Just sulle sobivad parimad suverehvid algavaks hooajaks aitavad leida kogenud rehvitehnikud. Meiega saad ühendust jättes teate ekraani allservas, vajutades kollasele kastile.  

 

 

Video, kus on näha vanakooli viis, kuidas rehvid vanasti valmistati:


 

Ning kuidas tehakse rehvid tänapäeval:


 

Juhul kui sa soovid tellida meilt rehve, siis seda saad teha siit: rehvid

Kui soovid vahetust, siis seda saab teha siit: broneeri rehvide aeg

 

Helista: 581 000 81

Kirjuta: info@rehvitakso.ee

 

BRONEERI REHVIVAHTUSE AEG SIIT:

Broneeri rehvivahetuse aeg online 

 

#rehvid #suverehvid