Talverehvi valimine
Selleks, et kuni rehvivahetuseni ohutult liigelda, peab sõidukijuht valima ilmastikuoludele vastava sõidukiiruse, vältima ootamatuid manöövreid ja hoidma tavalisest suuremat pikivahet. Liigelda tuleb vastavalt sõiduki tehnilisele seisundile, ilmastikuoludele ja juhi võimetele. Iga sõidukijuht peab enne talve veenduma selles, et tema sõiduk on talvehooajaks valmis – kontroll peab olema põhjalik alates rehvide seisukorrast kuni talvise klaasipesuvedeliku olemasoluni.
Kui rehvidega on ka eelnevatel hooaegadel sõidetud, siis tuleb mõõta rehvi turvisemustri sügavust ning naastrehvil kontrollida naastude seisukorda. Rehvidega, mille mustrisügavus on alla kolme millimeetri, sõita ei tohi. Soovitav on kasutada talverehve, mille mustrisügavus on üle viie millimeetri. Uutel rehvidel on see üle kümne millimeetri.
Paremas seisukorras või uued rehvid tuleks paigaldada tagateljele sõltumata sellest, kas tegu on esi- või tagaveolise autoga. Korraga tohib sõidukil kasutada ainult kas lamell- või naastrehve.
Taastatud rehvi ostmisel tuleb olla ettevaatlik, sest nende kvaliteet võib olla väga kõikuv. Ebakvaliteetne taastatud rehv võib vastu pidada vaid ühe talve. Protekteeritud rehvidelt peab saama välja lugeda protekteerija firma nime. Ebamääraselt markeeritud kaupa osta ei maksa.
Rehvivalik sõltub peamiselt sellest, millistes tingimustes sõidukijuht liikleb. Mõlemal rehvitüübil on oma head ja vead.
Naelrehvi omadused:
Naastrehvi eelised tulevad kõige paremini välja jäisel teel ja kinnisõidetud lumel, sest naastrehvid tagavad kindlama juhitavuse ja pidamise kui lamellrehvid. Kui sõidad palju kõrval- ja külavaheteedel, soovitame soetada naastrehvid, sest maakohtades ja muutlikes ilmastikuoludes on need kindlasti turvalisemad. Naastrehvi peaksid kindlasti kasutama vähese sõidukogemusega ja harva sõitvad autojuhid, sest äikilistes libedates ohuolukordades on naastrehviga auto üle kontrolli saavutamise võimalus suurem. Seda vaatamata tõsiasjale, et naastrehvid tekitavad lamellrehvidest enam müra ja kulutavad teekatet.
Naastrehvidega on lubatud sõita alates 15. oktoobrist kuni 1. aprillini, kuid seda perioodi võidakse pikendada vastavalt ilmastikuoludele.
Positiivne
- Lühem pidurdusmaa jääl ja kinnisõidetud lumel
- Parem kiirendus siledal jääl
- Hea külgpidamine
- Suunakindlus kareda jääga teel
- Pikk eluiga ning uuena ostetud rehv kestab mitu hooaega
- Muutlike ilmastikuolude korral võimaldab lamellrehvist kiiremat sõitu
Negatiivne
- Kesk-Euroopas ei ole lubatud kasutada
- Nõuab eelnevat sissesõitmist
- Müra
- Halb kiirendus ja pikem pidurdusmaa lahtisel lumel ja asfaldil
- Kehv juhitavus lumel
- Pikem pidurdusmaa märjal asfaldil
- Lühem kasutusperiood (15. oktoober – 31. märts)
- Kulutab teepinda ja ei ole keskkonnasäästlik
Lamellrehv seevastu ei kahjusta teed ning on vaikne, kuid kulub kiiremini kui naastrehv. Lamellrehvi kindel eelis seisneb keskkonnasäästlikkuses – lisaks teede kahjustamise vähendamisele tekitavad need vähem müra ja lenduvaid teekatte osakesi. Naastrehvide kasutamine on paljudes riikides keelatud, mistõttu on lamellrehv reisivale juhile naastust sobivam. Lamellrehvidega võib sõita ka aastaringselt, kuid neid ei ole siiski mõtet suvisel perioodil asfaldil kulutada.
Kõrgema hooldustasemega maanteedel ja linnatänavatel ei ole liiklusohutuse osas olulist vahet naast- või lamellrehvide kasutamisel enamuse talveperioodi jooksul, kuid madalama hooldustasemega teedel ei saa alahinnata naastrehvide vajalikkust praeguse liiklusohutuse taseme säilitamiseks.
Enne valiku tegemist tuleks mõelda sellele, kus peamiselt liigeldakse. Näiteks ei ole juhil, kelle sõidud piirduvad Tallinna ühest linna otsast teise sõitmisega, mõtet naastrehve kasutada, kuna üldiselt on linnaliikluses naastrehvist rohkem kahju, kui kasu. Seevastu neile, kes sõidavad suurema osa ajast kõrvalmaanteedel või küla vahel, soovitab Maanteeamet osta naastrehvid, sest muutlike ilmastikuolude tõttu on see turvalisem.
Naastrehvi eelis lamellrehvi ees tuleb esile jäisel teel - lumisel teel sõites on lamellrehvi haardumine isegi parem, kuid kiilasjääl ei ole naastrehvile vastast. Kokkuvõtteks: lamellrehv on pigem lumise ja lörtsise tee rehv, naastrehv on eelkõige jäise tee rehv.
Positiivne
- Vaikne
- Hea kiirendus ja lühem pidurdusmaa lahtisel lumel
- Parem juhitavus lumel
- Suunakindlus kareda jääga teel
- Hea pidurdus märjal asfaldil
- Pikem kasutusperiood
- Ei kuluta teepinda samavõrra kui naastrehv
- Keskkonnasäästlik
Negatiivne
- Pikem pidurdusmaa jääl ja siledal kinnisõidetud lumel
- Kehv kiirendus siledal jääl
- Nõuab sõidustiili muutmist ja ettevaatlikumat käitumist rooliga
Kõige olulisem, mida sügis-talvisel ajal meeles pidada, on see, et vastavalt teeolude muutustele tuleb vähendada sõidukiirust ning kohandada sõiduvõtteid vastavalt tee ja ilmastikuoludele. Olgu rehv nii hea kui tahes, auto teelpüsivus sõltub lõpuks ikkagi sõidukijuhist.
Rehvide hooldus ja seadusandlus
SOOVITUSED!
Nõuanded, kuidas rehve kasutada ja hooldada, et sa oma investeeringut maksimaalselt ära saaks kasutada.
1. Rehvid ja selle sees olev rehvirõhk
Rehvirõhk peab alati vastama autotootja soovitusele. Seda on soovitav kontrollida vähemalt kord kuus ja kindlasti enne pikki retki. Ei tohi unustada ka
varuratast. Rehvi rõhku kontrolli alati külmade rehvidega, sest rehvide soojenedes rõhk tõuseb. Alarõhk põhjustab rehvi kuumenemist ja selle tagajärjel võivad
tekkida taastamatud sisemised vigastused. See võib isegi viia rehvi kasutusväärtuse langemiseni.
2. Rehvid ja nende vigastused
Vigastusi võivad põhjustada tugevad kokkupõrked, nagu näiteks vastu äärekive või läbi aukude sõitmine. Tuleks vältida ka pikaajalist halbadel pinnastel
sõitmist: Rehvid võivad seda mitte andestada!
3. Rehvid ja nende pidev kontroll
Kontrolli pidevalt, et rehvidel ei oleks vigastusi, hõõrdunud kohti, sisselõikeid, pragusid, mulle jne. Kahjustusi võivad tekitada ka rehvi tunginud võõrkehad.
Kuna iga eelpoolmainitud kahjustus võib tuntavalt lühendada rehvi eluiga, peab seda kontrollima rehvispetsialist.
4. Vanad rehvid
Ära kunagi kasuta vanu rehve, kui sa ei tea nende ajalugu. Rehvid vananevad, isegi kui neid ei kasutata või on harva kasutatud. Kindlad märgid vananemisest on
praod külgedes või mustris, millega võib kaasneda ka deformeerunud karkass. Leia endale lähim vanarehvide kogumispunkt: SIIT
5. Hoolitse oma varurehvi eest
Misiganes korras, peab üle kuue aasta vanuseid rehve pidevalt kontrollima. Varurehvid nõuavad ekstratähelepanu: tavaliselt on nad kasutatud või vananenud.
Sellistel puhkudel kasuta neid alati ettevaatlikult ja vaheta tagasi korraliku vastu, niipea, kui võimalik.
6. Rehvimuster
Regulaarselt tuleb kontrollida mustri sügavust: mida väiksem sügavus, seda suurem oht sattuda libisemisse. Mõndadel rehvidel on kulumisindikaatorid, mis näitavad, kui lähedal on rehv kulumispiirile. Need tulevad nähtavale, kui mustrit on järgi 1,6 mm. Märgadel teedel sõida eriti ettevaatlikult.
NB! Talverehvi minimaalne lubatud mustrijääk on 3 mm ja suverehvidel 1,6 mm.
7. Auguga rehvid
Kui rehvi tekib auk, on tähtis võimalikult ruttu peatuda ja rehv vahetada. Peale iseenesestmõistetava turvalisuse kadumise võib tühja rehviga sõidu jätkamine
põhjustada rehvi struktuuri kahjustusi. Lisavigastuste kontrollimiseks, peab katkise rehvi alati veljelt maha võtma.
8. Rehviremont
Kui rehv vajab remonti ja seda teha on mõistlik, peab töö teostama rehvispetsialist, et vältida struktuuri kahjustumist. Kõik rehvitööd peab usaldama
rehvispetsialistile.
9. Rehvide seadusandlus
Talverehvide kasutamine on kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini! Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude korral naastrehve kasutada kuni 30. aprillini. Naastudeta talverehvidega e. lamellrehvidega võib sõita aastaringselt.
10. Ratta poltide/mutrite pingutamine
Esimese saja kilomeetri läbimise järel peale rehvivahetust pingutage üle rattamutrid !
11. Suverehvid
Suverehvidega tohib sõita 1. märtsist kuni 30. novembrini . Suverehvi jääksügavus peab olema vähemalt 1,6 millimeetrit, kuid vesilius on veel turvaline sõita rehviga, mille jääksügavus on vähemalt 4,0 millimeetrit . Suverehvi muster kulub sõidustiilist ja rehvitüübist sõltuvalt 3 millimeetrini 20000- 40000 km läbimisel . Uued suverehvid on kasulikum sisse sõita ja alla panna juba sügisel, sellega pikeneb rehvi läbisõit, kuna märtsis- aprillis kuluvad sissesõitmata rehvid viis korda kiiremini. Pehmem rehvisegu haakub tunduvalt paremini sõiduteega.
12. Talverehvid
Talverehve peavad kasutama ka haagised, mille registrimass on üle 0.75 tonni, kuid ei ületa 3.5 tonni. Talverehvi mustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 millimeetrit, kuid soovituslik on 5,0 millimeetrit. Talverehvi tähistus rehviküljel on kas "M+S", "MS", "M.S" või "M&S" . Vastavalt rehvitootjate poolt kehtestatud standarditele loetakse talverehviks rehv, millel on kolme mäetipu kujutis lumehelbega keskel. Uued naastrehvid vajavad "sisse sõitu" - naastude korralikuks fikseerumiseks vältige esimesed 1000 km järske kiirendusi ja pidurdusi. Rehvi kokkupuutepind teega on ainult nelja kämbla laiune. Ohuolukordades on kallima hinaklassi lamellrehvi sõiduomadused paremad, kui odava hinnaklassi naastrehvide omad . Üldjuhul Saksamaalt ostetud lamellrehvid Eesti oludesse ei sobi.
TALVEREHVIDE KASUTAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK M1 JA N1 (O2) KATAEKOORJA SÕIDUKITEL SIIS, KUI :
- Sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse.
- Teises riigis registreeritud sõidukil.
- Paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt.
- Autode ja haasgiste valmimisel, maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel.
- Autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis
