TALVEREHVIDE REHVITEST 2021

Tehnikamaailma talverehvide rehvitest 2021

 

talverehvide rehvitest 2021

 

Selle aasta rehvivõrdluses on osalemas uusimaid naastrehve ja vanu meistreid. Talvel on vaja talverehve, aga kas tingimata naastudega või kõige kallimaid uudistooteid? Seda asumegi uurima.

 

Eelmine talv tuletas meelde, et talveilmad on siiski veel olemas. Ja siis on liikluses tarvis korralikke, põhjamaise talve jaoks mõeldud rehve, mille omadused sobivad kõigisse oludesse ja erinevatele teepindadele. Pakkumisi on selleks palju.

 

Geograafiliselt meile kõige lähem uudistoode on Nokian Hakkapeliitta 10. Mõned ehk mäletavad, et sellise tähisega rehvid on kord juba olnud. Nokian jõudis mudelinumbritega kümneni kaheksakümnendatel, alustas siis jälle ühest ja jõudis nüüd uuesti kümneni.

 

Saab olema huvitav näha, mis numbritest edasi saab ja kas minnakse kolmandale ringile. Nokian on alati püüdnud pakkuda parimat pidamist libedaga ja selle nimel on muude omadustega pisut järele antud. Seda oli näha ka seekordses võrdluses.

 

Goodyear on talvetestides edukalt esinenud, kuid võidud on jäänud tulemata, Esimeste seas on Goodyeari kvaliteetrehvid küll enamasti olnud. Nüüd on turule jõudnud uus naastrehv Goodyear Ice Arctic 2 , millel muude tehniliste arenduste kõrval ka rohkem naaste.

 

Michelin võeti võrdlusse mudeliga Michelin X-Ice North 4, mille jääpidamine on olnud aastast aastasse parimate seas.

 

Continental IceContact 3 oli samuti kindel valik. Varem olid kasutusel naastude kummist korpused, mis mõjusid pidamisele hästi ja vähendasid rehvimüra. Uuendused on alati teretulnud, kahjuks naasis valmistaja traditsiooniliste naastude juurde, et jätkata kumminaastude arendustööd.

 

Bridgestone Noranza 001 ja Pirelli Ice Zero 2 on tuntud kvaliteetmargid, kuid päris tippu pole võrdlustes jõudnud.

 

Koread esindavad Hankook ja Kumho. Neil käib omavahel äge võistlus ja mõlemad margid on kõvasti investeerinud arendustöösse. Hankook ongi viimastel aastatel saavutanud edu nii talve- kui suverehvitestides.

 

Hiinast võeti võrdlusse teistest odavam Westlake. Hiina rehve on pikka aega kritiseeritud, kuid nüüd hakatakse jõudma tasemele, kus paremate kvaliteet on teistega võrreldav. Hiina rehvide omadused võivad olla küll väga erinevad, nii et ostja peaks rehve valides väga hoolikas olema.

 

Lamellrehvide poolel vaheaeg

 

Seekordses võrdluses on suurem rõhk naastrehvidel, aga see ei tähenda, et lamellrehvide järele vajadust poleks, sõidetakse siis rohkem linnas või metsa vahel.

 

Lamellrehvide pidamine on jõudmas üllatavalt heale tasemele ka kõige libedamate talveilmadega. Ikka on mõeldud ja kogetudki, et kui lamellrehvid jäisel pinnal kord juba libisema hakkavad, siis ei peata seda enam miski – juhitavus on kadunud.

 

Vähemalt kvaliteetsemate rehvide osas ei pea see enam paika. Kummisegu, mustri ja rehvi konstruktsiooniga on suudetud lamellrehvide pidamist ja juhitavust parandada ka pärast pidamise piiri ületamist. Varem oli see võimalik vaid naastude abil.

 

Continental ja Nokian on pikka aega võistelnud, kumb teeb parema jääpidamisega rehve. Konkurents jätkus ka tänavu, mõlemad olid mõistagi võrdlusse kutsutud.

 

Harvem küll, aga ka Michelin ja Goodyear on vahel testide tipus olnud. Nende lähenemine on pisut teine, jääpidamise arvelt pannakse rohkem rõhku asfaldiomadustele.

 

Küsimus ongi alati kompromissides ja rõhuasetustes. Suhteliselt lihtne on projekteerida hea jääpidamisega või siis asfaldil eeskujulikult toimiv rehv, kuid mõlema olukorra jaoks täiuslikku rehvi on võimatu valmistada, paraku tuleneb see valmistamise ja materjalidega seotud tõsiasjadest.

 

Omaduste summa parandamine nõuab suuri investeeringuid arendustöösse, aga igal juhul peab valmistaja tegema kompromissi märgpidamise ja jääpidamise vahel. Sama kompromiss ootab ees rehvi ostjat – kumba ta arvab endal rohkem vaja minevat. Kindlasti pole aga veel leiutatud rehvi, mis annaks jää peal naastrehvi pidamise ja toimiks asfaldil suverehvi kombel.

 

Hankook ja Kumho jätkasid korealaste jõukatsumist ka lamellrehvide poolel. Katsetamiseks võeti kaasa Hiina odavtoode CST, mis lisaks muule on kõrgema, H kiirusklassi rehv, kuid mõeldud toimima põhjamaises talves. Jääkatsetes võis oodata raskusi ja need ei jäänud tulemata. Õnneks olid tee kõrval pehmed hanged!

 

Traditsioonilised katsed

 

Milliseid katseid rehvidega teha, see on nii ajakirjanduses kui ka valmistajate endi arendustöös paika loksunud. Pidurdamine, kiirendamine ja juhitavus on need, mida rehvidelt iga päev nõutakse ning sobivad rehvide omaduste ja turvalisuse mõõtmiseks hästi. Juhitavust hinnatakse seejuures ka subjektiivselt, mitte ainult ringiaegu mõõtes.

 

Eriti just naastrehvidel tuleb mõõta ka mürataset, sest halvemal juhul, kui valmistaja pole piisavalt mõelnud naastudele ja nende paigutusele, tekitavad naastud suuremal kiirusel läbilõikavat ulgumist. Õnneks on asjad selles osas märksa paremaks läinud.

 

Rehvide veeretakistuse mõõtmine on tänapäeval saanud kõigi testide oluliseks osaks. Üldiselt mõõdetakse seda laboris terasrullil, kuid naastrehvidega pole see võimalik. Nii mõõdetaksegi tee pikkust, mille jooksul vabakäigul veereva auto kiirus kahaneb kindlaksmääratud vahemiku võrra. Katse on põhimõtteliselt lihtne, kuid et tulemused oleksid võrreldavad, peavad olud olema kõigile võrdsed, see käib ka tuule, temperatuuri ja raja puhtuse kohta.

 

TMi talviste rehvitestide eripäraks on suunakindluse katse. Pehmed talverehvid on vahel üsna ebakindlad, kui teel on sügavad sissekulunud vaod, siis kipuvad vänderdama ja nõuavad tööd rooliga. Selle katse jaoks on testirajale vaod meelega sisse aetud, et kõiki rehve saaks katsetada ühesugustes oludes ja tavaliiklusele suletud piirkonnas.

 

Võrdluse lõpptulemusi vaadates tasub arvestada, et kuigi koostasime paremusjärjestuse kümnendikpunktide tasemel, võib rehvid jaotada ka lihtsalt headeks, keskpärasteks ja veidi kehvemateks.

 

Sama mudelinime kandvad tipprehvid ei pruugi järgmisel aastal reastuda samas järjekorras, mõjuda võivad väikesed mudeliuuendused, aga ka ilmastikuolud, milles test tehti. Nii võibki igaüks parimate seast vabalt valida, pannes rõhu enda meelest tähtsamatele omadustele. Rehvitesti lõpptulemuste arvutamine toob kaasa vaidlusi ka testijate seas, seda just eri omaduste kaalude osas.

Meie põhimõtteks on rõhutada turvalisust, seetõttu hindame rehvide käitumist kõige raskemates oludes, kuigi neid tuleb tegelikus elus harvem ette, kui hinnetele antud kaalude põhjal võiks arvata. Et aga kõik katsetel saadud punktid on nähtaval, võib igaüks oma paremusjärjestuse ise kokku panna.

Oluliselt uuenenud naastrehvid läksid kohe tippu. See näitab, et arendustöö käib täie hooga ja varasematel võitjatel pole lihtne uute tulijatega võistelda. Talvel saab nendega hakkama aga veel väga hästi. Seevastu kehvemaid lamellrehve tasub vältida. Ainult headest märja asfaldi omadustest jääb siinses talves väheks.

 

 

Talverehvide testitulemused leiad oktoobrikuisest Tehnikamaailmast 2021 ning peagi ilmuvad testitulemused ka siia lehle. Rehvitestides osalenud talverehvid, nende hinnad ja tutvustused leiad SIIT!

 

Testitulemused on sisestamisel....tule varsti tagasi!

 

 

Infoallikas: TM 

 

 

 

talverehvide rehvitest 2021