TALVEREHVIDE TESTID

TEHNIKAMAAILMA TALVEREHVITEST 2017TEHNIKAMAAILMA REHVITES 2017

 

Rehvivalmistajate vahel käib kõva võidujooks. Talverehvide arendamisel on libedate ilmade pidamine ja turvalisus muidugi kõige tähtsamad asjad, aga samal ajal peab hoolt kandma ka paljude muude omaduste eest. Vanad testivõidud enam ei aita, kui konkurendid kiiremini arenevad, ja igast suunast tuleb uusi tegijaid, kes tunnevad oma tööd järjest paremini. Seda näitasid ka järjekordse testi tulemused.

 

Naastrehvid


Bridgestone Noranza 001
Continental IceContact 2
Falken Espia Ice
Gislaved NordFrost 200
Goodyear Ultragrip Ice Arctic
Hankook Winter I*Pike RS+
Kumho Wintercraft ice Wi31
Michelin X-Ice North 3
Nankang Ice Activa SW-8
Nokian Hakkapeliitta 9
Pirelli Ice Zero
Sava Eskimo Stud
Triangle Icelink
Vredestein Wintrac Ice
Yokohama Ice Guard iG65

 

Lamellrehvid


Bridgestone Blizzak WS80
Continental ContiVikingContact 6
Goodyear Ultra Grip Ice 2
Hankook Winter I*Cept IZ2
Landsail Winter Lander
Linglong Green-Max Winter Ice I-15
Michelin X-Ice XI3
Nankang Ice Activa Ice-1
Nokian Hakkapeliitta R2
Pirelli Ice Zero FR
Sava Eskimo Ice

 

Rehvimõõt: 205/55R16
Testiauto: VW Golf

 

Seekordne valik koosneb viieteistkümnest naastrehvist ja üheteistkümnest lamellrehvist. Nende 26 sekka mahtus erinevate valmistajate tooteid mitmelt poolt maailmast. Varasemate tulemuste põhjal endale võistlustel osalemise kindlustanud Euroopa tuntud rehvifirmad Continental, Goodyear, Michelin ja Nokian olid kohal oma uusimate või vähemalt uuendatud mudelitega. Maailmakuulsusega margid on ka Bridgestone, Hankook ja Pirelli, needki olid esindatud nii naast- kui lamellrehviga.
Veel oli osalemas seni vaid põgusalt tuttavad tegijad. Kumho, Vredestein ja Yokohama on kõik suurfirmad, kuid meie kandis mõnelegi veel võõrad. Gislaved on vana rootsi mark, nüüd aga Continentali nii-öelda säästuversioon. Sama suhe on Goodyearil ja Saval, meid huvitas, kuidas peegeldub firma esinumbri tase madalama hinnaklassi rehvi omadustes.
Hiina rehviturg on tohutu ja uusi tegijaid ilmub sinna kogu aeg juurde. Asja teeb keerulisemaks see, et mõned valmistajad nimetavad oma toodangu suvalistel hetkedel ümber. Hiina rehvide kvaliteet on aastate jooksul paranenud, aga sel korral ei esinenud Landsail, Linglong, Nankang ja Triangle eriti õnnestunult.
Rehvi küljel olev DOT-kood näitab küll, millises riigis rehv valmistatud, kuid ei ütle midagi rehvi tehnilise taseme või valmistamise kvaliteedi kohta. Igal vähegi suuremal rehvifirmal on tehaseid mitmel pool ning asukohast hoolimata kasutatakse ühesuguseid kummisegu retsepte ja sama valmistamise tehnoloogiat. Sel korral oli lausa kuus rehvi valmistatud Venemaal, kuid ükski neist ei polnud Venemaal projekteeritud ega vene rehvivalmistaja toodang.

 

Metall rehvi pinnal


Praeguse korra kohaselt võivad valmistajad kasutada ükskõik milliseid naaste. Vabaks on antud ka naastude arv ja nende paigutus rehvil. Põhimõtteliselt oleksid lubatud ka paari sentimeetri pikkused jääraja naastud – kui rehv täidaks tee kulumise tingimusi. Uue rehvimudeli puhul kontrollitakse, kui palju see kulutab asfalti. Kui liiga palju kulutab, siis müügiluba ei saa.
Teine võimalus uuele rehvile müügiloa saamiseks, on kasutada ametliku heakskiidu saanud naaste ja paigaldada neid rehvile mitte rohkem kui 50 rehvi veerepinna meetri kohta. Kui rehvimõõt on 205/55R16, siis ümbermõõt on ligikaudu kaks meetrit ja naaste seega mitte üle saja. Sel juhul on asjad korras ja tee kulumist pole tarvis mõõta.
Testis osalenutest oli vaid Michelin valinud lihtsama tee ja piirdunud 96 naastuga. Bridgestone, Continental ja Nokian otsisid pidamist kaks korda suurema naastuhulgaga ehk siis neil lugesime kokku 190 naastu. Ülejäänud rehvidel jäi naastude arv nende kahe äärmuse vahele.
Loogiline tunduks arvata, et mida rohkem naaste, seda parem jääpidamine. Nii lihtne see siiski ei ole. Naaste lisades jõutakse piirini, millest alates ühele naastule avaldatav surve pole piisav jäässe tungimiseks ja pidamine hakkab halvenema. Pealegi, kui rehv veereb rohkem metallil kui kummil, jääb pidamine ja juhitavus asfaldil kehvemaks ning tekib rohkem lärmi.
Naastude ja nende kinnitusega seonduv on omast kohast ka majandusküsimus – suurel osal rehvidest on patenteeritud, just selle rehvimudeli jaoks projekteeritud naastud. Uuel Hakkapeliital on kasutatud lausa kahte tüüpi naaste. Tavaliselt kasutatakse universaalseid, vabalt saada olevaid naaste ainult odavama hinnaklassi rehvidel.

 

Ainult kummisegust sõltuvalt


Naastrehvid on aastatega kõvasti arenenud. Tänu naastude arvule, kujule ja materjalile on jääpidamine lausa suurepärane. Ainult naastudest siiski ei piisa. Naast peab olema rehvis piisavalt tugevasti kinni, et surve selle jäässe vajutaks. Et naast püsiks paigal, peab kummisegu olema piisavalt jäik. Teisest küljest ei toimi kõva kummisegu libedal pinnal kuigi hästi. Niisiis tuleb naastrehvid teha nii pehmed kui võimalik, aga samas kindlustada naastude paigalpüsimine. Arendustööga kõige kaugemale jõudnud rehvidel ongi pinna kummisegu naastuaugu juures teistsugune kui mujal.
Lamellrehvidel seda peavalu tekitavat komponenti – naastu – ei ole ja pidamine tuleb saavutada kummisegu ja rehvimustri abil. Parima jääpidamise jaoks peab kummisegu olema võimalikult pehme. Siis tekib probleeme aga kulumisega ja juhitavusega asfaldil, mida oli näha ka seekordse testi tulemustes. Mõned põhjamaades kasutamiseks projekteeritud rehvid on ka asfaldil rahuldaval tasemel, osa aga üsna talutavuse piiril. Lamellrehv pole siiski suverehv. Turvalisusele mõeldes oleks parem pehmete lamellrehvide suvine kasutamine ära keelata.ˇ

* Tänavuses rehvitestis nähti, et vanade tuttavate rehvivalmistajate ja nende tuntud markide juhtpositsioon pole sugugi kindel. Uued tulijad on jõudnud kannule ja mõned möödagi läinud. Nii see peabki olema, sest innustab valmistajaid arendustööd jätkama. Kasutaja poolt vaadates on see igati positiivne.

 

Infoallikas

 

TALVEREHVITESTIDE TULEMUSED 2017:

 

Naelrehvid

1. Continental IceContact 2 (8,8)
2. Hankook Winter l*Pike RS+ (8,7)   ( Eestis müüakse ainult mõõdus 205/55/16 )
3. Nokian Hakkapeliitta 9 (8,4)
4.-5. Goodyear Ultragrip Ice Arctic (8,3) ; Pirelli Ice Zero (8,3)

 

 

Lamellrehvid:

1. Continental ContiVikingContact 6 (8,1)
2. Sava Eskimo Ice (7,6)
3.- 4. Good Year Ultra Grip Ice 2 (7,5)  ; Nokian Hakkapeliitta R2 (7,5)
5.-6. Hankook Winter l*Cept IZ2 (7,4) ; Michelin X-Ice X3 (7,4)

 

 

 

Parimate naelrehvide arvustus ja lõpphinnang

 

 

CONTINENTAL IceContact 2 - rehvitesti võitja

 

continental ice contact 2 rehvid

SÕIT LUMEL JA JÄÄL

Continentali jääpidamine on suurepärane. Rehv on eriti lihtsasti juhitav ja käitub jäisel teel tekkivates ohuolukordades loogiliselt. Continental on rahulikult juhitav ja lumisel teel ning rehv on igas olukorras usaldusväärne ja kuulekas. Pidurdades on pidamine lumel väga hea.

 

SÕIT ASFALDIL

Märjal ja kuival asfaldil on Continentali pidamine asjalikul keskmisel tasemel. Rehv käitub märjal teel loogiliselt, kuigi pidamine jääb napiks. Kuival teel võiks Continental täpsemalt rooli kuulata, kuid käitub siiski rahulikult ja juhitavust on lihtne säilitada.

 

MÜRA JA VEERETAKISTUS

Continentali müratase on naastrehvide tavalisel tasemel ja ka selle veeretakistus on keskmiste seas.

 

 

 

HEA

Pidamine

Juhitavus kõigis talveoludes

 

 

 

 

HANKOOK Winter I*Pike RS+ W419D - rehvitesti II koht

 

Hankook Winter i*Pike RS+ W419D rehvid

SÕIT LUMEL JA JÄÄL

Jääl on Hankooki pidamine väga hea, rehv käitub ka ohuolukordades kindlalt ja loogiliselt ega üllata tagarataste ootamatu libisemisega. Ka lumel on Hankooki pidamine kiiduväärne ja juhitavus rahulik. Tänu kuulekale käitumisele ei tekita probleeme ka kiire möödumiskatse.

 

SÕIT ASFALDIL

Hankooki pidamine on märjal asfaldil suhteliselt hea. Rehv käitub rahulikult ja kuulekalt, kuigi väikese viivitusega. Kuival teel on Hankooki pidamine kehv ja pidurdusmaad pikad. Sellele vaatamata käitub Hankook kuival teel rahulikult ega üllata libisemisega.

 

MÜRA JA VEERETAKISTUS

Hankooki naastumüra kostab selgesti sisse. Rehvi veeretakistus on naastrehvide keskmisel tasemel.

 

HEA

Pidamine jääl ja lumel

Juhitavus talveoludes

 

HALB

Naastumüra

Pidurdamine kuival jääl

 

 

NOKIAN Hakkapeliitta 9 - rehvitesti III koht

 

Nokian Hakkapeliitta 9 rehvidSÕIT LUMEL JA JÄÄL

Nokiani uustoode on jääl eriti hea rehv. Pidamine on tipptasemel, kõige parem omadus on aga suurepärane juhitavus nii jääl kui lumel. Nokian veereb kindlalt nagu rong, on täiuslikult kuulekas ka möödumiskatsel ega kaota üheski olukorras lõplikult pidamist.

 

SÕIT ASFALDIL

Nokian on kuival asfaldil pehme ja reageerib möödumiskatsel aeglaselt. Pidurdamisel on pikipidamine vilets. Märjal asfaldil on asi parem ja Nokian käitub loogiliselt ega üllata ootamatu libisemisega kuigi pidamine jätab soovida.

 

MÜRA JA VEERETAKISTUS

Nokiani naastumüra kostab sisse ja selle veeretakistus on naastrehvide keskmisel tasemel.

 

HEA

Juhitavus kõigis talveoludes

Pidamine jääl

 

HALB Käitumine kuival asfaldil

 

GOODYEAR Ultragrip Ice Arctic - rehvitesti IV koht

 

goodyear ultra grip ic articSÕIT LUMEL JA JÄÄL

Goodyeari pidurdusvõime on jääl väga hea. Külgpidamine on hea, aga äkilistes olukordades võib esirataste pidamisest väheks jääda. Käitumine on siiski rahulik. Lumel on Goodyear kindlalt juhitav ja tagarataste pidamine säilib igas olukorras.

SÕIT ASFALDIL

Asfaldil käitub Goodyear tüüpilise naastrehvina. Pidamine on üsna hea, aga reaktsioon jääb kiirust nõudvates olukordades aeglaseks. Kuiva ilmaga jääb möödumiskatsel pidamist väheks ja tagarataste libisemine algab liiga kiiresti.

MÜRA JA VEERETAKISTUS

Goodyeari müra ja veeretakistus on naastrehvide keskmisel tasemel.

 

HEA

Pikipidamine lumel

Veeretakistus

 

HALB

Pidurdamine asfaldil

 

 

 

 

 

 

 

Parimate lamellrehvid arvustus ja lõpphinnang

 

 

CONTINENTAL ContiVikingContact 6 - rehvitesti võitja

 

https://www.rehvitakso.ee/sõiduauto/lamellrehv/-/continental_rehvidSÕIT LUMEL JA JÄÄL

Continental toimib põhjamaises talves suurepäraselt. Lamellrehvi kohta on selle pidurdusvõime jääl erakordne ja külgpidaminegi on parem kui mõnel naastrehvil. Sõit on kindel ja rehv kuulab rooli ka kergelt libisedes. Lumisel teel käitub Continental loogiliselt ja pidurdab hästi.

SÕIT ASFALDIL

Continentalil on eriti hästi õnnestunud ühendada talvepidamine märja ja kuiva ilma jaoks vajalike omadustega. Märjal teel teeb Continental möödumiskatse väga kindlalt ära. Kuival asfaldil toimib rehv samuti loogiliselt ega kaota ohuolukordades pidamist.

MÜRA JA VEERETAKISTUS

Continental on vaikne rehv ja selle veeretakistus on madal.

 

 

HEA

Õnnestunud kombinatsioon eri omadustest

Veeretakistus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SAVA Eskimo Ice - rehvitesti II koht

 

 

 

sava eskimo ice rehvidSÕIT LUMEL JA JÄÄL

Madalama hinnaklassi rehvi kohta on Sava pidamine jääl igati hea. Rehv käitub loogiliselt ja rahulikult, kuni pidamise piiri liiga julgelt ei ületa. Siis võivad libisemised pikaks minna. Lumel on Sava käitumine samuti rahulik, rehv on ohuolukordades kergesti juhitav.

 SÕIT ASFALDIL

Sava toimib asfaldil hästi, eriti kui arvestada, et tegemist on põhjamaade jaoks projekteeritud rehviga. Käitumine on kindel ja probleeme ei teki ka kuival asfaldil tehtud möödumiskatsega….vt ajakirja, lause täiesti ebaloogiline mu arust.

MÜRA JA VEERETAKISTUS

Sava on vaikne rehv, kuid selle veeretakistus oli lamellrehvide seas kõrgeim.

HEA

Käitumine jääl ja lumel

Juhitavus asfaldil

HALB

veeretakistus

 

 

 

 

 

 

 

GOODYEAR Ultra Grip Ice 2 - rehvitesti III koht

 

GOODYEAR Ultra Grip Ice 2 rehvidSÕIT LUMEL JA JÄÄL

Goodyeari pikipidamine on lamellrehvide tipptasemel. Külgpidamine nii kõrgele ei küüni, aga rehv käitub siiski rahulikult., kui just pidamise piiri liiga jõhkralt ei ületata. Lumel kuulab Goodyear täpselt ja kindlalt rooli ning tagarataste pidamine säilib ka ohuolukordades.

SÕIT ASFALDIL

Goodyear on asfaldil hea lamellrehv. Pidamine on märjal teel hea ning roolitunnetus on täpne, nii et tekita möödumiskatse probleeme. Kuival teel reageerib Goodyear lamellrehvidele omase aeglusega, kuid tähtsam on ebameeldivate üllatuste puudumine.

MÜRA JA VEERETAKISTUS

Goodyear on testi kõige vaiksem rehv ja selle veeretakistus on heal tasemel.

HEA

Ühtlaselt head omadused

Rehvimüra

 

  •  

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NOKIAN Hakkapeliitta R2 - rehvitesti IV koht

 

NOKIAN Hakkapeliitta R2 rehvidSÕIT LUMEL JA JÄÄL

Nokiani pidamine on jääl ja lumel hea. Mitte küll parimate konkurentide tasemel, kuid on eriti kuulekas ja käitub igas olukorras rahulikult. Jääl jääb Nokian juhitavaks ka libisedes, see on lamellrehvide puhul üsna harv nähtus.

SÕIT ASFALDIL

Märjal asfaldil ei tunne Nokian end koduselt. Pidurdusmaad lähevad pikaks ja möödumiskatsel ei piisa esirataste külgpidamisest edukaks soorituseks. Tagarataste pidamine säilib siiski korralikult. Kuival teel käitub Nokiani rehv pehmelt ja reageerib aeglaselt.

MÜRA JA VEERETAKISTUS

Nokian on vaikne rehv ja selle veeretakistus on madal.

HEA

Pidamine ja juhitavus kõigis talveoludes

Veeretakistus

HALB

Käitumine märjal asfaldil

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

HANKOOK Winter I*cept IZ2 - rehvitesti V koht

 

hankook winter i*cept iz2 w616 rehvidSÕIT LUMEL JA JÄÄL

Hankook jääb alla parimatest vaid õige vähe maha ja on iseloomult üsna rahulik rehv. Lumisel teel on Hankooki pidamine lamellrehvide keskmisel tasemel ja roolitunnetus pisut ebamäärane. Tänu heale pidamisele on Hankook siiski ohuolukordades lihtsasti juhitav.

 

SÕIT ASFALDIL

Hankooki pidamine märjal asfaldil on keskmisel tasemel, kuid äkilisemates olukordades on käitumine liiga rahutu ja tagarataste pidamine võib otsa saada. Ka kuival asfaldil läheb pära liiga kergesti libisema.

MÜRA JA VEERETAKISTUS

Hankook on vaikne rehv ja selle veeretakistus on lamellrehvide keskmisel tasemel.

HEA

Rahulik käitumine lumel ja jääl

HALB

Juhitavus asfaldil

 

 

 

 

 

 

MICHELIN X-Ice XI3 - rehvitesti VI koht

 

MICHELIN X-Ice XI3 rehvidSÕIT LUMEL JA JÄÄL

Michelini pidamine jääl ja lumel on hea – aga mitte väga hea. Michelini plussiks on rahulik ja kindel iseloom. Ohuolukordades ei üllata rehv pidamise ootamatu kadumisega. Reaktsioon on aeglane, kuid igas olukorras tasakaalukas.

SÕIT ASFALDIL

Michelin käitub kindlalt ka asfaldil. Nagu talveoludes, jääb reaktsioon ka märjal asfaldil aeglaseks, kuid pidamine ei kao päriselt ära ka äkilisemates olukordades. Kuiva ilmaga on Michelini roolitunnetus täpne ja see teeb juhtimise lihtsaks.

MÜRA JA VEERETAKISTUS

Michelin on vaikne rehv ja selle veeretakistus on lamellrehvide keskmisel tasemel.

HEA

Pidamine lumel

HALB

Juhitavus jääl

Pidamine märjal teel

 

 


 

TALVEREHVIDE TEST 2016

 

talverehvidetest 2016

 

Tuulilasi (Soome) naastrehvide test 2016 (205/55R16)
 

1. Nokian Hakkapeliitta 8,
hinne:8,93
Winter Ice OSTA SIIT!
2. Bridgestone Noranza 001,
hinne:8,83
Winter Ice OSTA SIIT!
3. Continental IceContact2,
hinne:8,75
Winter Ice OSTA SIIT!
4. Goodyear Ultra Grip Ice Arctic,
hinne:8,5
Winter Ice OSTA SIIT!
5. Pirelli Ice Zero,
hinne:8,46
Winter Ice OSTA SIIT!
6. Michelin X-Ice North 3,
hinne:7,91
Winter Ice OSTA SIIT!
7. Sava Eskimo Stud,
hinne:7,86
Winter Ice OSTA SIIT!

 

Tehnikamaailma (Soome) naastrehvide test 2016 (205/55R16)
 

1. Continental IceContact2,
hinne:8,6
Winter Ice OSTA SIIT!
1. Nokian Hakkapeliitta 8,
hinne:8,6
Winter Ice OSTA SIIT!
3. Bridgestone Noranza 001,
hinne:8,4
Winter Ice OSTA SIIT!
4. Pirelli Ice Zero,
hinne:8,3
Winter Ice OSTA SIIT!
5. Hankook Winter IPike RS Plus,
hinne:8,2
Winter Ice OSTA SIIT!
6. Goodyear Ultra Grip Ice Arctic,
hinne:8,1
Winter Ice OSTA SIIT!
7. Gislaved Nord Frost 200,
hinne:7,7
Winter Ice OSTA SIIT!
7. Michelin X-Ice North 3,
hinne:7,7
Winter Ice OSTA SIIT!

 

 

Tehnikamaailm (Eesti) naastrehvide - ja lamellrehvide test 2016

 

 

Põhjamaine talv on rehvivalmistajatele raske katsumus. Vahel tähendab talveilm paukuvat pakast ja kuiva teed, vahel nulli ümber kõikuvat temperatuuri ja jäiseks lihvitud teepinda, lisaks veel kõike, mis nende kahe vahele jääb. Talverehv peab kõige sellega hakkama saama, olles seejuures vaikne ja ökonoomne.

 

Naastrehvid


Bridgestone Noranza 001
Continental IceContact 2
Gislaved Nord Frost 200
Goodyear Ultragrip Ice Arctic
Hankook Winter I*Pike RS+
Kumho WinterCraft Ice Wi31
Michelin X-Ice North 3
Nokian Hakkapeliitta 8
Pirelli Ice Zero
Toyo Observe G3-Ice

 

Lamellrehvid


Bridgestone Blizzak WS80
Continental ContiVikingContact 6
Goodyear Ultra Grip Ice 2
Hankook Winter i*cept IZ2
Landsail Winter Lander
Michelin X-Ice XI3
Nankang Ice Activa Ice-1
Nokian Hakkapeliitta R2
Pirelli Ice Zero FR
Sava Eskimo Ice
Yokohama Ice Guard ig50 Plus

 

Kesk-Euroopa lamellrehv


Continental TS850

Rehvimõõt: 205/55 R16
Testiauto: Ford Focus

 

Naast- ja lamellrehvide heade või halbade külgede üle on kirglikult vaieldud sellest ajast saadik, kui esimesed naastrehvid umbes 1960. aastatel turule jõudsid. Nii et kui vaidlus on kestnud aastakümneid ja lahenduseni pole jõutud, siis võib järeldada, et universaalset tõde pole selles küsimuses olemaski.


Selge see, et kui rehvide pidamine on libedal teel parem, siis juhtub õnnetusi vähem. Aga kui palju vähem? Seda on juba raskem uurida. Samuti on selge, et terav metallist asi rehvi ja tee vahel kulutab asfalti rohkem kui lihtsalt kummisegu ning et kuhugi see kulumisel tekkiv tolm ju läheb. Ja tolmu sisse hingamine on tervisele ohtlik. Aga kui palju tolmu ja kui ohtlik?
Kuidas võrrelda avariidest tulenevaid kulusid tänavatolmust põhjustatud tervisekahjustustega ja teede remondiga ning kas raha ongi siinkohal õige mõõdupuu? Mis oleks, kui uute naastumääruste väljamõtlejad peaksid samas lahendama võimatu matemaatilise ülesande, mille mõned muutujad on tundmatud ja osa algandmetestki teadmata?

 

Omaduste summa


Rehvivõrdluseks katseid valides püütakse eelkõige mõõta turvalisust. Eesmärgiks on imiteerida olukordi, kuhu juht võib halvemal juhul sattuda: hädapidurdused, ootamatust takistusest möödumine, pidamise kadumine oma vea või liiklusolukorra tagajärjel.
Mõõdetakse ja hinnatakse ka teisi omadusi, mis pole tingimata turvalisusega seotud. Juhitavuse lihtsus, mugavus ja ökonoomsus on rehvi puhul samuti olulised, aga nende mõju lõpptulemusele on väiksem kui rehvi pidamine ja sõiduomadused ohuolukorras.


Võrdluse tähtsaim tulemus ja tööriist tulemuste tõlgendamiseks on vana tuttav tabel, kuhu iga katse tulemus on hindena kirja pandud. Omaette lahter on iga valdkonna kaalu jaoks, mis sisuliselt otsustabki lõppjärjestuse.
Libedal jääl vajalikele omadustele on pandud suurem rõhk, sest nii rehvi kui juhi jaoks on jäine tee talvel kõige raskem ja ohtlikum. Ka lumel on pidamine vajalik, nii et samad katsed tehakse jääl ja lumel.


Kui aga rehvid on projekteeritud just põhjamaise talve jaoks, siis jäävad need asfaldil hätta. Parim võimalik pidamine jääl ja lumel eeldab kummisegu ja konstruktsiooni, mis paratamatult ei anna nii head tulemust sulailmaga. See ülesanne rehvivalmistajatele pidevalt muret teebki. Igaüks oskab valmistada rehvi, mis toimib teatud oludes väga hästi, kuid keegi ei suuda valmistada rehvi, mis oleks ideaalne igasugusel teepinnal.


Nii ei peakski valmistaja oskusi hindama rehvi parima omaduse põhjal, vaid uurima seda, kas leidub ka nõrkusi. Rehvi kvaliteeti näitab omaduste summa ja kui ostmiseks läheb, tasuks valida selline toode, mis on igas olukorras hea, isegi kui erilised tippomadused puuduvad.
Valmistaja jaoks on alati tegemist kompromissiga. Näiteks et kui palju võib järele anda märja asfaldi pidamises ja rehvi kulumiskindluses, kui eesmärgiks on tipptasemel jääpidamine? Kuhugi on tarvis see piir tõmmata.

 

Rehvidevalik


Kõik väljavalitud, nii naast- kui lamellrehvid alustavad TM-i võrdlustestis samalt stardijoonelt, sest samades tingimustes on need liikluses ja enamasti kõrvuti ka poeriiulil. Nagu meil juba kombeks saanud, ostame rehvikomplektid ise rehvipoest või teenindusest – kui aga meid huvitavat rehvi veel saadaval ei ole ja peame valmistajalt tellima, kontrollime hiljem üle, kas poes on ikka samasugused.


Naastrehve katsetades on eriti tähtis hoolitseda ka selle eest, et naastude kõrgus rehvipinnast oleks lubatud tasemel. Naastude paigaldamisel on ebatäpsused paratamatud ja pikemalt välja ulatuvad naastud annaksid jääl tehtavatel katsetel ebaõiglase edumaa.


Naastude hulk rehvis võib olla üsna erinev. Bridgestone, Continental ja Nokian esindavad maksimumi, testitud rehvimõõdu puhul on naastusid lausa 190. Seda on peaaegu kaks korda rohkem kui Michelinil ja Toyol, mida on jääpidamisel ka märgata. Teisest küljest tähendab rohkem naaste küll ka suuremat müra. Ülejäänud rehvidel oli naastude arv 130 ja 170 vahel.
Lamellrehve võtsime katsetada erinevatest hinnaklassidest ja erineva kvaliteediga, kuid siiski selliseid, mis valmistaja arvates peaksid põhjamaisesse talve sobima. Milliseid olusid seejuures talvele omasteks peetakse, selle kohta rehvilt mingeid märke ei leia.


Talverehvide küljel on küll märk, mis näitab, et nende lumepidamist peetakse piisavaks. Katse, mille läbimise eest see märk antakse, on paraku nii lihtne, et selle teevad sageli ära ka Kesk-Euroopasse mõeldud lamellrehvid.

Võtsime võrdluseks testida ka ühe sellise, et näha, kuidas saab pakasega hakkama rehv, mille jaoks talv tähendab pigem märga asfalti.
Selliseid meil õnneks müügil eriti ei ole, aga internetist saab tellida ju igasugust kraami ja internetikaubandus ongi iga aastaga kasvamas. Mõni võib sobimatud rehvid ka kogemata tellida, sest väga harva teevad internetipoed vahet põhjamaadesse ja Kesk-Euroopasse mõeldud rehvidel.


Testi lõpptulemus oli selge ja isegi kvaliteetmarkide vahel olid üllatavalt suured erinevused. Paremaid tulemusi saanud rehvid saavad tublisti hakkama, aga kehvema punktisaagi kogunuid tuleks vältida. Kas naastud või lamellid, selle peab igaüks ise otsustama, sõltuvalt sellest, millistes tingimustes tal talvel rohkem sõita tuleb. Kesk-Euroopa lamellrehv ei sobi aga mingil juhul.

Infoallikas: Tehnikamaailm

Testitulemusi vaata SIIT!